26. DE EGNATIO
Ablative Absolute : Present Tense
Exercitätiô
Marcus: Dum mäter lacrimat, Sextus: vel mätre lacrimante, Omněs:   Egnätius semper ridet.
Marcus :   Dum alu dolent, Sextus:   vel aiiis dolentibus, Omněs:   Egnätius semper ridet.
Marcus:   Dum soror lüget, Sextus :   vel sorör .. . lüg . . ., Omněs:   Egnätius semper ridet.
Marcus:   Dum frätrés amicum
sepeliunt, Sextus:   velfrätr. . .amicum
sepel . . . , Omněs:   Egnätius sen jper ridet.
Marcus:   Dum avunculus in lectö moritur,
Sextus:
Omněs:
Marcus :   Dum hostěs appropinquant,
Sextus:
Omněs:
Marcus :   Dum hostěs urbem incendunt, Sextus: Omněs:
Marcus :   Dum villa sua ardet,
Sextus:
Omněs:
Marcus :   Dum hostěs cívěs interíiciunt,
Sextus:
Omněs:
Marcus :   Dum civěs mortuös ŕn sepulcra impömmt Sextus: Omněs:
Visne scire cur Egnätius semper rideat?   Num quia laetus est ?  Minimě věro, sed quia candidös habet dentěs.