SÓDA
1959
Alguses on täiuslik valge muna.
Plangud varemete ümber peavad kaitsma ja varjama, plangud koolimajade umber ja vahel peavad piirama ja eraldama. Voib-olla ka kaitsma kedagi kellegi eest, kellegi vastu, vältima midagi, vôib-olla söda, soda ju kardetakse köige rohkem. Söda. See on tont, jah, aga seile söna üks tähendusi on „kunagi varem". „Soda" käib ju nii tihti kaasas sosinal öeldud sönaga „enne". Ühel teisel ajal. Tiinale on see köik ainult ähmane tumedus. Karta saab konkreetseid asju. Söda ei ole konkreetne.
Vanemuise tänava vana punase koolimaja pruun plank, millest niisama üle ei näe, eraldab eesti kooli hoovi Riia tänava vene koolist. Plangu taga nad seal kisavad, nemad, venkud. Teise korruse akendest paistab, kuidas sealpool plánku taovad poisid samamoodi palli, plikad mängivad samamoodi keksu ja kulli, ronivad turnimis-puudel; kaelarätid lehvivad, polled laperdavad, särgid on püksist väljas, pösed öhetavad. Kui hääli pole kuulda, paistavad nad peaaegu samasugused kui eesti lapsed. Vahetunnidki on samal ajal.
Tavaline viluvöitu oktoobripäev, unine ennelöuna. Kaegla Ats, krooniline istumajääja, kes on juba mönda aega plangu ääres kastidel turninud ja üle aia vahtinud, hüppab äkitselt alia ja karjub üle öue: nüüd aitab! Kuu-lete! Mul käed sügelevad, näitame neue venkudele! Mis nad seal löugavad köik see aeg, sibulad siukesed! Ptüi! Lähme barrikaadidele!
Atsis on agitaatori ja könemehe verd. Poisid on kohe parves ümber, isegi tüdrukud tulevad itsitades lähemale. Tiina nende hulgas, miks mitte, natuke pönevust.
Nüüd on nii, ütleb Ats. Igaüks vötab homme midagi viskamiseks, pehmeid asju, teate: tomateid, kärpand öunu, muna oleks väga hea, eriti, kui saaks mädamune, peaasi, et oleks vöimalikult lögane. Me poistega toome kuurist veel kaste juurde, peidame pöösaste taha, keegi passib peale, et öpsid ei tuleks, homme pikal vahetunnil teeme ära.
Järgmisel päeval ongi paljudel midagi kaasas. Möned plikad ikkagi ei julge, aga kaebama ka ei lähe, kardavad Atsi. Suurel vahetunnil kogunetakse öue, kastid laotakse trepiks, seal nad siis seisavad natuke ja jälgivad oma peat-seid ohvreid. Vötavad hoogu.
Osa plikasid jäetakse valvama, Atsil on köik läbi möel-dud.
Tiinal on ilus suur turumuna. Mädamuna see kindlasti ei ole, kus sa seilist ikka vötad. Hedi, kes korra nädalas turul käib, juba oskab mune valida, kus ta pääseb. Küll ema oleks alles lärmi löönud, kui möni turult toodud kallis muna oleks olnud mäda. Nüüd ema enam ei ole, aga head kombed nii ruttu ei unune.
Hommikul enne kodunt välja tulemist hiilis Tiina ta-
180
181
sakesi sahvrisse, vöttis korvist ühe muna, keeras seile taskuräti sisse ja sokutas örnalt portfelli köige peale. Nüücl on muna Tiinal pihus ja Tiina juba koos teistega üleval plangu peal.
Kuramuse venkud, pressib Ats läbi hammaste, ja Tiina püüab end nendesamade sönadega möttes üles kütta. Kuramuse venkud. Kuigi ega nende venkudega midagi eriti ei ole. Ainsad venelased, keda Tiina on lähedalt näinud, olid naabermaja majoriproua ja tema poisid - enne kui nad kuskile suurema elamise said ja ära kolisid.
Ta lihtsalt ei arva venelastest mitte midagi, nood on omaette maailm, tema tee nendega ei ristu ja täiskasvanute sosinate möistatamisest on ta juba ammu loobunud. Kul just see... kisa. Jah. See ajab töesti vahel vihale.
Kaua me kannatarne seda, sisistab Ats. Kaua me kan natame, kordab Tiina. Kuramuse venkud. Kaua me kan-natame, kaua ma kannatan. Jah. Kaua ma olen illikukupai.
Vaat ei ole. Muna tema peos hakkab nöudma lendu-laskmist. Süda peksab.
All käib venkudel mingi palli tagaajamine. Hulk um-bes nendevanuseid poisse. Müdin, söödud, höiked. Juu-raa! Saa-šaa! Voo-vaa! Tolmupilv. Värav on neil tehtud kohe plangu taha. Tagapool, kooli juures sagib plikasid ja väiksemaid lapsi.
Siis ütleb Ats: „Läks!" ja operatsioon algab. Igaüks püüab kellelegi pihta saada. Tammelinna aiaomanike lö-gased tomatid ja ploomid leiavad esimesed ohvrid. Tiina oma varustusega alles otsib sobivat ohvrit, kui Ats rapu-tab teda ölast ja karjub: mis sa vahid, Tiina, viska juba! Ja Tiina vötabki hoogu, viskab, saadab oma muna teele
ühe mustapäise poisi suunas, kes pole veel jöudnud ohu-tusse kaugusse pageda, vaid seisab paigal ja on kerge saak. Keegi karjub poisile: „Vova, begü", aga muna juba vihiseb läbi öhu ja tabab, tabab poissi keset otsaesist. Poiss lööb i uikuma.
Täpne tabamus on mölemale poolele ühtviisi oota-matu. Järgneb pikk tardunud hetk. Munavalge ja kollase koogelmoogel voolab poisi otsaeest alla, poiss töstab aeg-laselt käe, puudutab tabamuse kohta, seisab paigal, vaa-tab kuidagi juhmilt Tiinale otsa, kivistunud Tiina ülevalt plangu pealt vaatab vastu, kuni taipab, mis juhtus, millega ta öieti hakkama sai, ja hüppab kähku alla.
Kogu muu kamp plangu otsas röögib naerda. Laske-moona on veel alles, vöetakse hoogu uueks rünnakuks, aga lahing saab ootamatu löpu.
Ossa kurat! röögatab ülemjuhataja Ats. Köik alla ja vehkat! Dire tuleb! Kurat, kähku!
Aga on juba hilja.
Terve klass rivistatakse vöimlasse aru andma: direktor Riibak, öppealajuhataja Järvet ja surmkahvatu öpetaja Reiman seisavad rivi ees. Kuidas te ometigi. Häbi teil pole. Nagu huligaanid. Ja tüdrukud ka, veel korralikest pere-dest. Ise juba noored neiud. Köik teadagi kelle eestveda-misel. See on, kui poisil pole isa, kes kasvataks. Unger, sina ka! Ise hea öpilane, intelligentsete vanemate laps! Vaata, kuidas sa välja näed, nagu kraade.
Tiina koolipöll on plangunaela külge kinni jäänud ja ülalt alla löhki kärisenud. Enne vöimlat on ta pölle seljast ära saanud, pihku kokku kägardanud. See pole tavaline poekaup, ema lasi seile ömmelda, isa toi laost atlassiidi.
182
183
Süd läheb väikeseks kokku. Sörm on verine. Süd ei ima kuigi hästi verd. Pögenemisel jalast pudenenud kinga on ta siiski üles leidnud, ainult kanna küruga maha tallanud. Pats on lahti tulnud.
Nagu kraade. Süda puperdab, pösed öhetavad. Aga häbi pole ollagi.
Kui, siis ehk korraks seile poisi ees. Aga ei.
Köigil vanemad kooli. Seilest tuleb veel suur pahan-dus. Mitte ainult teil, vaid eelkoige meil! Kool ju vastutab! Meid kutsutakse aru andma. Teie vanemaid ka. Kas te üldse saate aru, mis te olete teinud? Niisama seda juba
184
VIGADE PARANDUS
1959
Niisama seda juba ei jäeta. Aga suur skandaal, millega direktor ähvardas, jääb tulemata. Tuleb hoopis vihmane oktoober ja vigade parandus: rahvaste sôpruse óhtu.
Reiman teatab klassijuhataja tunnis: meil tuleb niiúd sôpruskohtumine naaberkooliga. See on teie vôimalus solvang heastada. Meie koolist môlemad paralleelid. Vene koolist ka sama vanad. Pidulik pioneerivorm, kaelarätid olgu triigitud. Läheme neile kiilla. Tuleb hakata ruttu eeskava harjutama. Parimat, mis meil on. Unger, sina vó-tad selle Puškini luuletuse, näed siit. Ôpid pähe. Ôpetaja Vint aitab. See on ilus, súgisest. Sa oled ju enne ka esine-nud. A-klassi Anne saadab klaveril, mängib Tšaikovskit. Harjutate enne kokku. Vaadake, et te meile häbi ei tee. Puškin ja Tšaikovski on piihad! Ja siis rahvatants, selline, mida saaks pärast vene sôpradele ôpetada. Poisid teevad púramiide. Jaan, Rein ja Ats, teie. Naabritel on ka mo-ned numbrid. Pärast nad näitavad oma suurt ilusat kooli. Morss ja kiipsised, teie emad aitavad kiipsistega, morss lubati sealt. Siis tants, ringmängud. Tutvume, saame sópradeks. Et selline lugu enam ei korduks. Naabritega
185
peab hasti labi saama. Me elame sobralike vennasrahvasU-iihises peres. Te ju ei tee oma koolile, oma rahvale habi?
Tiina ei ole vene keeles varem esinenud. Aga opetaja Vint utleb, et tal on ilus haaldus, ta on kannatlik, ja paho see luuletus saab. Tiina on opetaja Vindi priimus, ega vene keeles priimuseid palju ole. Vint on muidu kuri ja range, kurguni helesinisesse kostuumi noobitud, alati korrali-kult pahe valatud krunniga, millest iikski karv korvale ei eksi. Aga priimustega on ta nagu teine. inimene, Puskinist raakides laheb ta lausa hardaks.
Puskin on vaga suur poeet. Voib-olla suurim kSigist, raagib ta. Teda lugeda on... Las ma loen sulle ette.
Niimoodi. Aga peab iitlema, et sul tuleb ka hasti valja. Eestlase kohta. Natuke rohkem paatost. Sa esined ju vene koolis, nemad teavad seda une pealt. Ja kas tead, Tiina? See kool kandis vanasti isegi Puskini nime! Puskini-nime-line tiitarlaste gumnaasium, minu ema oppis seal... Jah.
Paev enne sopruskohtumist laheb Tiina juuksurisse ja laseb patsi maha loigata. See on tal juba ammu plaanis olnud, aga niiiid tundub olevat sobiv aeg. Miks mitte ntiiid, akki siis ei timta venkude juures ara. Ja muidu ka. Koik on muutunud, miks mina ei voi muutuda?
21. juuni tanava salongi juuksur kusib mitu korda, kas ta on oma otsuses kindel. Jah, Utleb Tiina, kindel. Nii ilusad pikad juuksed, nii ilus pats, utleb juuksur, kas ikka kahju ei ole? Ei ole, utleb Tiina. Kas vanemad ikka teavad? Jah, vastab Tiina. Aga ma votaks patsi parast kaasa, malestuseks, koos paelaga. Muidugi, utleb juuksur, malestuseks.
186
Kodus peidab Tiina patsi kirjutuslaua sahtlisse vihi-kute alia.
Issand jumal, lapsekene, mis nuud isa iitleb, ahhetab
Ida.
Mis ta ikka iitleb, kehitab Tiina olgu.
Tiina laheb ema juurde. Ema uurib Tiinat eest ja ta-gant, ei kosta midagi. Tiina utleb, et jattis patsi malestuseks, ema kehitab olgu.
Aga isa on ohtul siiski maruvihane, selles oli Idal 6i-gus.
Mida sa tegid, kas sul aru peas on? Rikkusid oma juuksed ara.
Kasvavad jalle, iitleb Tiina.
Isa 166b kaega, ei raagi Tiinaga terve ohtu. Kuid Peeter Unger ei ole pika vihaga. Hommikuks on aike moodas.
Peeter kallab tutrele teed ja vaatab teda pikalt, nii et Tiina peab kiisima, mis on.
Ma ei olegi marganud, et sa oled nii ema moodi, utleb
isa.
Kui isa on motetega vaga kaugel, on tema silmad nagu klaasist ja vaatavad pisut koordi. See on just uks neid kordi.
187
RAHVASTE SÓPRUS
1959
Venkude koolimaja on toesti hulga suurem ja uhkem. Paar tiidrukut teevad kulalistele ekskursiooni, náidatakse klas-siruume, pioneeride tuba, elavnurka, kus on akvaarium, puurides siutsuvad rohelised ja kollased linnud, lisaks on seal veel rotid ja hamstrid ja isegi kilpkonnad. Pioneeri-juht teatab uhkelt, et neil on vága tubli loodussoprade ring ja kui eestlastel peaks mingit looma vaja minema, siis kiill nemad juba saavad aidata. Tiina náeb elus esimest korda kilpkonna. Tšerepaha.
Tiina ja Anne number on eeskavas koige esimene. Kui opetaja Reiman Tiina uut soengut náeb, ahmib ta 5hku: mis asja sa, tiidruk, teinud oled, juuksed peas laiali nagu puhmas! Ta v5tab veel viimasel hetkel enne Tiina lava-leminekut enda peast paar loksu ja surub need vihaselt tiidrukule korvade taha, nii et Tiina kiunatab valust. Teha ei jóua enam midagi, sest etendus algab.
Niimoodi siis Tiina loeb oma Puškinit, Reimani klamb-rid peas, vihasena Reimani, klambrite ja kogu selle tobeda urituse peale. Hasti loeb.
Pika eeskava lopus mangib uks vene poiss liihikese
pala viiulil. Kui poiss kummardab, tunneb Tiina ta ara. Seesama, keda ta munaga viskas.
Edasi tulevad morss ja kupsised pika laua taga. Opsid .ljavad omavahel puudlikult vene keeles juttu, aga lapsed ei vennastu kohe kuidagi, ikka eraldi pun tides nagu oli ja vesi. Kuni Reiman algatab pidulikult koige naljakama osa: ringmangud. Muusikaopetaja saadab klaveril. Kaks sammu sissepoole, kaks sammu valjapoole, plaks ja parem kasi. Opetajad tantsivad kaasa, naitavad eeskuju, koik on vaga koomiline. Tiina viskab klambrid minema. Plaks ja vasak kasi, vahetus.
Jarsku on Tiina vastas pruunid silmad ja kerge naera-lus. Kaks sammu sissepoole: tere! Kaks sammu valjapoole: mis su nimi oligi? Plaks ja parem kasi (noh, mis siin ikka): Tiina. Plaks ja vasak kasi: ja sinu? Poiss jouab veel ule ola oelda: Vova, tahendab Vladimir. Vahetus.
Uus ring.
Tere jalle, Tiina. — Tere, Vova. - Paris hasti lugesid Puskinit. — Oh, tanan. Sina mangisid hasti viiulit. — Ei tea, koperdasin. - Mulle meeldis, kus sa oppisid? - Mul on ema muusika5petaja.
Terekest. - Tere-tere. - Kus kandis sa elad muidu? - (Ei oska jalle valetada:) Siinsamas lahedal, Kastani nurgal. Ja sina? — Heidemannis, tead, see maja, kus on apteek?
— Seda et... - Mis? - Tookord, see noh, ma... palun vabandust. - Ah see, kuule, nenyxa! - Tserepaha! - Ei, ma titlesin, et pole midagi. - Sa ei olegi vihane? - Ei ole!
— Tiina, kas... Sa muidu kinno tuleksid monikord? -Kinno? Ma ei teagi. - Tule ikka. Ma otsin su tiles. — No
188
189
eks sa proovi. - Miks sa oma patsi ara loikasid? - Mida 1 - Mulle meeldib.
Parast mangitakse saalis veel teisi ringmange rahvastl sopruse kinnitamiseks, rukkiloikamist ja lapaduud ja nml tondid tulivad kaugelt maalt ja peremees vottis naise ja... Tiina ja Vova jutt muudkui edeneb katkendlikult ja si-gakeeles, kuni lopuks on vigade paranduse ohtu labi. Viiuliga Vova keerab kooli eest iihele poole, laheb poik tanavast pargini ja labi pargi koju, .Tiina keerab kiriku poole ja laheb vaikese ringiga, et kellelgi poleks iitlemisl, et ta veel koduteelgi vene poisiga juttu ajab.
Aga jargmisel paeval kiisib Ats koolis ikkagi: „Kuulc Tiina, ma vaatasin, et sa kohe paris sobrustasid selle viiuli-venkuga. Ise viskasid teise munaga peaaegu surnuks. Mis siis niiud on, kahju hakkas voi? Nii see kiill ei pidanud mi nema, peaks neile ikka veel kord tuupi tegema, venkudega sobrustamine on nagu... Tead, sa hoia parem eemale."
„Mis sul on kade meel voi?" kiisib Tiina.
Ats teeb selle peale „phah!", mis voib tahendada mida tahes, ja longib minema.
190
VOVA
1959
Vova istub „Estica" maja laial trepil ja nosib saia. Ta on seal juba tiikk aega oodanud, koht on tiihjaks lainud ja la on vahepeal joudnud tile tee poes kaia ja saia osta. Vaike tumedavoitu pats - 30 kopikat. Need saiad on alati naljakalt kiilgepidi koos, ja miiuja rebis talle sealt kaks, nagu Vova palus. Ktilm hakkas valjas oodates ka. Vova soojendas end natuke poes ja tuli siis tagasi trepile. Korgelt on hea vaade. Ega Tiina mujalt tulla ei saa kui siit mooda ja kas hoovi kaudu voi timber nurga teise tanava aarde jaavast paraadnast oma koju, on Vova arvestanud.
Tal on koik juba tile vaadatud: Tiina maja paraadna uks on igavene uhke, korge ja vanaaegne. Koridoris male-laua moodi kiviparkett. Sepiskasipuu, rohelisekirjud aknaruudud, mis justkui meenutasid midagi, aga Vova ei osanud sellele nime anda. Midagi varasest lapsepolvest, ajast enne... seda siin. Enne Eestisse tulekut. Ilus ja natuke valus malestus, millesse oli segatud emaema ja lohn, magus lohn, mis vaikese Vova aevastama ajas. Vova hiilis trepi-kojas teise korruseni, kuulatas natuke ja laks siis tagasi alia. Koik oli liiga puhas ja vaikne, ilma lohnadeta. Koik
191
uksed väga iihesugused, polnud ainsatki märki inimes-test, kes nende taga elavad. Vova oli natuke pettunud, ta uskus, et oska b Tiina korteri eksimatult ära arvata.
Vova hakkab trepil istumisest ära tudinema ja môtleb uuesti poodi sooja minna, kui näeb lópuks ometi Tiinat tulemas. Vova märkab kôigepealt tiidruku jonnakalt turris juuksepahmakat, mida tuul näole puhub ja mida Tiina ôlaga eemale puiiab lúkata, sest uhes käes on tal portfell, teises sussikott ja mitu raamatut. Voyale meeldib see natuke metsiku väljanägemisega túdruk, just see kadunud patsidest tulnud metsikus teda tômbabki, nagu magnet.
Vova vilistab. Tiina tuleb lähemale.
„Sina?"
„Mina jah. Tulin vaatama, kus sa elad," iitleb Vova eesti keeles.
Tiina tuleb veel lähemale, paneb portfelli maha, raa-matud selle peale j a istub Vova kôr vale.
„Seal elangi," iitleb Tiina ja viipab hoovi poole. „Kaua juba ootad vói?"
„Ei, jah. Ma ei tea." Vova punastab, vaatab kôrvale, kiisib:
„Saia tahad?"
Tiina sirutab käe välja, Vova murrab talie suure túki. Nad istuvad trepil, sôovad.
„Sht poest ostsid, jah?" kiisib Tiina.
Vova noogutab. Tiina noogutab vastu.
„Meie pood. See on siin olnud nii kaua, kui ma mäle-tan. Ma olen terve elu siin majas elanud. Nii nad räägivad, ma ise muidugi kôike ei mäleta. Paris algust."
Vova ei útle midagi.
„Kaua sina siin oled elanud? Tartus. Su pere, ma môt-len."
„Me tulime paar aastat enne seda, kui ma kooli läksin. Isa saadeti siia tôôle."
„Mis tôôd su isa teeb?" „Insener. Sôjaväes." Tiina noogutab.
„Kas sina mäletad seda aega, kui te veel Eestis ei olnud?"
Vova kehitab ôlgu.
„Natukene. Mônda asja. Vanaema mäletan. Teda ma mäletan hästi."
„Kus ta praegu elab?" Vova raputab pead. „Ei elagi enam."
„Vabandust," vitleb Tiina vaikselt.
Pika mantliga mees keerab väravast sisse ja kiirustab mitu astet korraga trepist iiles. Tiina ja Vova tômbuvad kôrvale, Tiina iitleb tere. Tiina märkab, et Vova môôdab pilguga mehe pillikasti. Ta naeratab.
„Mis loss see siin on selline?" ei lase Vova kiisimus end kaua oodata.
„„Estica" maja," útleb Tiina.
„Mida see tähendab?"
„Et siin harjutavad teátri baleriinid. Ja iileval orkes-ter."
„Ja mis see „Estica" tähendab? Teatrit vôi?"
„Ei, see on mingi teine asi. Teáter kuli mitte. Mingid úliôpilased, käisid siin kunagi koos. Eelmisel ajal, tead kuli. Nagu kogunemised vói koondused vôi. Ma ei tea ka täpselt.
192
193
Nimi on lihtsalt jäänud. Meie naaber prou... tädi Wunderlich, tema teab. Tema oli neil kokaks. Praegu on siin teatri harjutussaalid. Kas tahad sisse minna?" küsib Tiina järsku. „Kuidas?"
„Tahad, ma vöin sulle näidata. Ma tunnen seda maja nagu oma taskut." „Taskut?"
„No nii öeldakse. Ma käin siin kogu aeg, nad tunne-vad mind. Lähme vöi?" „No lähme."
Estika, mötleb Vova. Selline loss. Kui palju on siin linnas kohti, kuhu eluski sisse ei pääse.
Aga siis tuleb üks eesti tüdruk, kutsub sind kaasa, ja sa astudki trepist üles, valvur noogutab teile söbralikult, te kükitate ja silitate natuke aega tema valget kassi, siis hiilite alumise saali ukse taha, paotate ust, piilute suurde saali. Tantsijad, aga mitte eeterlikes poosides luiged vöi nümfid vöi printsid, vaid täiesti tavalised balletikingadega mehed ja varvaskingadega naised talgipilve sees kuula-vad juhendaja vaikset epistlit, sekka möni köhatus vöi aevastus. Lähete teisele korrusele ja seal häälestatakse pille, sätitakse noodiraamatuid, teile viibatakse söbralikult ja te istute vaikselt nurka kuulama, kui dirigent tuleb ja proov algab. See meloodia on sulle tuttav, sa ei tea, mis see on, aga sa tead, et ema on seda kodus vahel mänginud. Mingist ooperist vöi balletist vist.
Kui nad tagasi välja jöuavad, on Tiina oma ekskursiooni-juhi rollist nii öhevil, et pakub: tahad korraks meile tulla, näiteks kompotti sööma? Ja Vova tulebki. Tiina juhatab
poisi elutuppa, toob kummalegi helde kausitäie ploomi-kompotti, nad istuvad ümmarguse laua taga ja söövad ja kui jutuainest jälle puudu tuleb, osutab Vova kokkupan-dud malelauale riiulis ja küsib: „Mängid?"
„Mängin? Mida?" on Tiina korraks segaduses. „Kaarte vöi?" Voval tuleb sönadest puudu. „ V šaškil"
„Šaškil Mis see on? Male?"
Vovka töuseb, läheb riiuli juurde, vötab karbid.
„Tohib?"
Tiina noogutab.
Vova teeb ühe karbi lahti. Ta vötab etturi ja ratsu, iitleb: „Šahmatô."
„Male," ütleb Tiina. „Male," kordab Vova.
Siis vötab Vova teisest karbist kaks lapikut nuppu, iitleb: „Šaški."
„Kabe," ütleb Tiina. „Kabe," kordab Vova. „Kabet mängid?" küsib Vova. „Jah!"
„Aga malet?"
„Ei oska," vastab Tiina.
Just siis käib uks, isa tuleb koju. Tiina töuseb püsti. „Ma korraks," ütleb ta Vovale ja läheb esikusse. Vova kuuleb nende vaikset vestlust. „Mul on külaline," ütleb Tiina. Isa püüab paokil ukse vahelt tuppa piiluda, Tiina sei-sab talle ette.
195
„See on iiks poiss. Me soime kompotti."
„Tutvusta siis," naerab Peeter ja astub Tiinast mood.i.
Vova on samuti piisti tousnud.
„Tere," titleb ta ja kummardab.
„See on..." alustab Tiina.
„Vladimir," jouab Vova ette ja kohatab.
„Vladimir?" on Tiina segaduses, siis taipab. „Muidugi, jah. Vladimir."
„Tere, Vladimir," iitleb Peeter ja ulatab kae. „Peeter, Tiina isa. Nii et mangite malet?"
Ning Tiina ja Vova vastavad peaaegu korraga:
„Ei."
„Jah."
Peeter pahvatab naerma, lopuks naeravad ka Tiina ja Vova.
„Sa ju tead, et ma ei oska malet mangida," iitleb Tiina. „Ei oska voi? Ma motlesin, et sa oled Roostide juures 5ppinud."
Uhes tilemises korteris elas advokaat Roost. Kui Tiina monel nadalavahetusel nende Annel kiilas kais, tuli alati vaga tasa olla, sest elutoas istusid kivikujudena advokaat ja tema naine Hilja ning tostsid aeg-ajalt mustvalgel laual nuppe timber.
„Mis nad teevad?" ktisis Tiina tikskord sosinal, kui nad ukse taga seisma jaid ja labi klaasi tuppa vaatasid.
„Malet mangivad," sosistas Anne vastu.
Tiinale tundus Anne vanemaid vaadates, et mang see niiiid kiill olla ei saa. Mang, mis naelutab inimesed pai-gale ja teeb nende naod nii tosiseks? Mang, mis advokaat Roosti naokrimpsutuste jargi oletades oli pigem piinarikas
kui löbus? Mäng, mis pani Anne ema silmi vidutama ja suud torutama, nii et ta nägi väľja veel kurjem kui tavali-selt? See ei saanud olla mäng, see pidi olema midagi muud.
„Ei ole öppinud," vastas Tiina isale. „Anne öpetas mulle ainult nuppude nimed selgeks ja siis me saime ka pahandada, neid poleks tohtinud puutuda, need on neil luust vöi millestki."
„Elevandiluust," täpsustab Peeter vaikselt.
„Mis asja?"
„Ei midagi."
„Ma vöin sind öpetada," ütleb Vova. Tiina kehitab ebamääraselt Ölgu. „Sa räägid täitsa hästi eesti keelt, Vladimir," ütleb Peeter Vovale.
„Ma käisin eesti lasteaias," ütleb Vova.
Peeter noogutab.
„Kas su isa on söjaväelane?"
Vova köhatab.
„Jah."
„Lendur?"
Vova raputab pead ja vaatab maha. „Ei, lendur ei ole." „Ah soo," ütleb Peeter.
„Vova ema on muusikaöpetaja. Vova mängib viiulit," ütleb Tiina vahele.
„See on hea, see on hea," vastab Peeter hajameelselt. „Egas midagi. Öpeta muidugi teda mängima," lisab ta Vovale ja jätab poisiga kättpidi hüvasti.
„Kas teeme koigepealt ühe partii kabet?" küsib Vova, kui Tiina isa on ära läinud.
196
197
PIIR
I960
„Mis sa niiud sobrustadki selle vene poisiga voi?" kusib isa iihel paeval hommikusoogilauas. Eelmisel ohtul saatis Vova Tiina kinost koju ja nad jaid hoovi juttu ajama, isa nagi aknast.
„Vovaga. Ma ei tea. Me oleme mone korra kohtunud jah. Jalutanud ja kinos kainud. Mis siis on?"
„Ta tundus korralik poiss, aga..."
„Mis aga?"
„Ega see mulle ikkagi vaga ei meeldi."
„Ah soo. Miks?"
„Et miks? Kui vana ta iildse on?"
„Vist sama vana kui mina."
„Ja kui vana sina oled?"
„Isa!"
„Olgu, olgu. Mis sa oledki? Kaksteist?" „Kolmteist."
„No seda ma raagingi. Sa oled liiga noor."
„Milleks isa? Milleks ma liiga noor olen? Selleks, et mul voiks sopru olla?"
„Sa voiksid ikka Anne voi mone klassioega kinos kaia. Ja teatris. Nagu vanasti."
,,Aga ma ei taha. Ma tahan, et Vova oleks mu sober. Kas asi on selles, et ta on poiss? Voi selles, et ta on vene-lane?"
Isa kehitab olgu, vastab ebamaaraselt:
„Ei, mitte kumbagi, aga... ma ei teagi."
Ta segab ja segab suhkrut, kuni Tiina ta kae peatab.
„Isa. Koik on hasti. Sa ei pea mind mitte millegi eest kaitsma. Lihtsalt las ma valin endale ise sopru, eks ole? Palun."
Peeter ohkab.
„Sul on oigus. Mitte keegi ei saa kaitsta inimest tema cnda eest."
Tiina kortsutab kulmu, aga ei title midagi. Vahel lihtsalt ei saa teisest inimesest aru, motleb ta. Vahel lihtsalt ei joua teise inimeseni.
198
199