Latinská zájmena 1. Osobní zájmena Pády já ty my vy sebe nominativ ego tū nōs vōs - genitiv meī tuī nostrī vestrī suī nostrum vestrum dativ mihi tibi nōbīs vōbīs sibi akuzativ mē tē nōs vōs sē ablativ mē tē nōbīs vōbīs sē Multī vestrum venient. Memor nostrī es! Memorēs omnium nostrum erant. sānō mē × sānās tē × sānat sē - cum „s“: mēcum, tēcum, nōbīscum, vōbīscum, sēcum Erimus tēcum. 2. Přivlastňovací zájmena - meus, -a, -um (můj, má, mé); tuus, -a, -um (tvůj, tvá, tvé); noster, -tra, -trum (náš, naše, naše); vester, -tra, -trum (váš, vaše, vaše); suus, -a, -um (svůj, svá, své) Habet equum suum. × Habeō equum meum. 3. Ukazovací zájmena hic, haec, hoc = tento iste, ista, istud = tamten ille, illa, illud = onen IS, EA, ID Pády ten ta to Singulár nominativ is ea id genitiv eius eius eius dativ eī (ei) eī (ei) eī (ei) akuzativ eum eam id ablativ eō eā eō Plurál nominativ eī (iī, ī) eae ea genitiv eōrum eārum eōrum dativ eīs (iīs, īs) eīs (iīs, īs) eīs (iīs, īs) akuzativ eōs eās ea ablativ eīs (iīs, īs) eīs (iīs, īs) eīs (iīs, īs) - is, ea, id slouží i jako osobní zájmena (on, ona, ono) Videō parentēs in viā, fīliās eōrum in agrō. HIC, HAEC, HOC Pády tento tato toto Singulár nominativ hic haec hoc genitiv huius huius huius dativ huic huic huic akuzativ hunc hanc hoc ablativ hōc hāc hōc Plurál nominativ hī hae haec genitiv hōrum hārum hōrum dativ hīs hīs hīs akuzativ hōs hās haec ablativ hīs hīs hīs ILLE,ILLA,ILLUD Pády onen ona ono Singulár nominativ ille illa illud genitiv illīus illīus illīus dativ illī illī illī akuzativ illum illam illud ablativ illō illā illō Plurál nominativ illī illae illa genitiv illōrum illārum illōrum dativ illīs illīs illīs akuzativ illōs illās illa ablativ illīs illīs illīs ISTE, ISTA, ISTUD Pády tenhle tahle tohle Singulár nominativ iste ista istud genitiv istīus istīus istīus dativ istī istī istī akuzativ istum istam istud ablativ istō istā istō Plurál nominativ istī istae ista genitiv istōrum istārum istōrum dativ istīs istīs istīs akuzativ istōs istās ista ablativ istīs istīs istī 4. Vztažná a tázací zájmena Est mihi fīlia, quam amō. Dux castra Gāiō committit. Quī ea custōdiet. QUI, QUAE, QUOD Pády který/jaký která/jaká které/jaké Singulár nominativ quī quae quod genitiv cuius cuius cuius dativ cui cui cui akuzativ quem quam quod ablativ quō quā quō Plurál nominativ quī quae quae genitiv quōrum quārum quōrum dativ quibus quibus quibus akuzativ quōs quās quae ablativ quibus quibus quibus QUIS, QUID Pády kdo? co? nominativ quis quid genitiv cuius cuius reī dativ cui cui reī akuzativ quem quid ablativ quō quā rē 5. Neurčitá zájmena * quis (quī), quid (někdo, něco) * quae (qua), quī (quis), quod (některý, nějaký) - další neurčitá zájmena vzniknou spojením výše zmíněných zájmen s formanty ali-, -dam, -que, -quam, -vīs, -libet: např. aliquis, aliqid (někdo, něco); quidam, quaedam, quiddam (nějaký, nějaká, nějaké); quilibet, quaelibet, quodlibet (kdokoli, cokoli), quivis, quaevis, quodvis (kdokoli, cokoli) etc. 5. Záporná zájmena NEMO, NIHIL Pády nikdo nic nominativ nēmō nihil (nīl) genitiv nūllīus nūllīus reī dativ nūllī nūllī reī akuzativ nēminem nihil ablativ nūllō nūllā rē Přeložte uvedená spojení a u zájmen určete jejich gramatické kategorie: Res eius modi. Domus mei patris. Ad eam res. Nobis spes nulla est. Pax vobiscum. Aliquem sapientem putare. Ea spe. Mihi est nomen. Haec res est mihi ornamento. Hoc modo. Hoc loco. Hac causa. Cuius is liber est? Quid novi in familia vestra est? Quid de me narras? Me ipsum. Nihil interest. Nemo arbiter in sua causa.