külaline
pererahvast
z
D <
Z C
külalise	D <
külalist	Z O
	en
	Cj
maasíkas	< z
maasika	o c/)
maasikat	D <
	Z
	o
soolane	01 D
soolase	< Z
soolast	■c C/i
	D
	<
saht	Z O
salati	Q
salatit	< Z
	'C
	'J-,
seen	D
seene	Z o
seen ŕ	C/l D
	<
	z
mote	O C/i
motte	<
mötet	Z ■c
	č:,
ühesugune	< z c UM Q
ühesuguse	
ühesugust	< z
	o
	c/)
pererahvas	D
pererahva	Z g
D
Z O en
z
C en
Q < Z
■C
CD
< Z O
CZ)
Ľ
z o
■J-, D
-■-Z
o
en Z
D
<
Z "O
D ■' Z O en
oo  1
M 2
M 3
J f) LAHEME KULLA___
o Ega sa ei ole unustanud, et homme tulevad meile külalised?
•  Ei ole, aga ma ei tea, mida neile pakkuda!
o Ma arvan, et sa vöiksid teha maasikakooki, see tuleb sul nii hästi vi
•  Aga midagi soolast peaks ka olema. o Teeme môned hu vita vad salatid!
•  Missugust sa môtled?
o No näiteks suitsukala- vôi seenesalatit.
•  Hea môte! Mina teen kooki ja sina teed salatit. Öled nöus? o Nöus.
külas käima = külastama
.....      í minema
kulla   i .  ,
[ tulema
nöus olema
Meil käisid külas sugulased Vörumaal: Me läheme söpradele külla. Tulge meile homme külla.
Ma ölen nöus salatit tegema.
UKSEKELL HELSSEB
o Tere öhtust, tulge sisse!
•  Vabandage, et me hiljaks jäime! Teid oli päris raske üles leida.
o Jah, need uued majad on töesti köik ühesugused. Vötke mantlid ära ja astuge edasi!
•  Palun, siin on sulle lilled ja möned väikesed koogid!
o Oi, kui kaunid! Aitäh!
PALUN LAU DA!
o Mida te joote, valget vöi punast veini?
•  Mulle palun valget! Mina prooviksin hea meelega punast.
o Ole hea!
•  Pererahva terviseks! o Aitäh!
•  Terviseks!
•  Siin on seenesalat, riisisalat, suitsukalasalat. Palun proovige!
•  Oi, seenesalat on töesti väga maitsev! Riisisalat on ka väga hea!
o Aga mulle maitseb suitsukalasalat köige rohkem!
94
üheksakümmend neli
oo  4
o Kes soovib kohvi? Aga ma vôin pakkuda ka väga head india teed!
•  Mulle palun kohvi! Mina vôtan teed.
o Siin on suhkur ja koor, kes soovib!
•  Palun proovige ka Maimu firma-kooki!
•  Oi, kui maitsev! Millest sa seile kuli tegid?
o Ega siin suurt kunsti ole. Panin munad, jahu ja suhkru kokku ja kook oligi valmis!
•  Kas sa mulle ka retsepti annad? o Aga muidugi! See on nii lihtne!
MILLEST sa seile koogi tegid? - Jahust, suhkrust, munadest.
11 maasikaid
1 kl jahu
muna
! 2 kl kohvikoort
spl void
2 kl suhkrut
1 Vi tl kiipsetuspulbrit
Loo munad suhkruga vahule
1 tl vaniljet
I i iter kl klaas spl      supilusikas
rJ
teelusikas
J
'.da kôik vormi
Peak pane maasikad
I .$■ .<j> & (j)                   Sega juurde jahu,
=a=ss£2=-A     küpsetuspulber ja vanilje
Küpseta pool tundi
Mis on sinu lemmiksöök? Mis on sinu lemmikjook?
C}tead/ isAsv!
	'   KUHU?
Pane porgandid	potti.
Pane marjad	kaussi.
Pane öunad	kasti.
Pane kaardid	karpi.
Pane kalad	kotti.
Pane lilled	vette.
Vala vesi	kannu.
Vala kohv	tassi.
Vala mahl	klaasi.
Vala piim	kruusi.
Porgandid on Marjad on Öunad on Kaardid on Kalad on Lilled on Vesi on Kohv on Mahl on Piim on
KUS?
potis.
kausis.
kastis.
karbis.
kotis.
vees.
kannus.
tassis.
klaasis.
kruusis.
95
o.   kunst
>   kunsti
S   kunsti
O'
z
> Ö
cn
■y z > o
O'
z > a
o-
z
ě
O' Z >
a o>
Z
>
W
jahu
>
o
>    jahu
a
z    retsept
o    retseph
p>   retse0i
>
cn    lihtne
z'   lihtsa
o    lihtsat
o<
>   pulber
úl    pulbri
z   pulbrit
O'   vorm
z
>    vormi
a        ~   .
m   vormi
O'
z
o    liiter liitri
liítrit
v z
> a
O'
z
> a
O'
z > a
o>
Z > a
w
O'
Z > a
O'
Z >
S   isu
jook
joogi
jooki
isu

üheksakümmend viis
eelmine eelmise eelmist
< z o
c/i
<
2
D
<
Z
D
S
C c/l
O O
C/l
D
<
z
-ľ'
;/:
Q
< z o
c/i
Q
<
Z
o
c/i "i -Z
t;
c/l
D <ť Z
o
välja tulema sisse tulema üles leidma ära vôtma edasi astuma valmis olema
See kook tuleb sul nii hästi välja!
Tere, Reet, tule sisse!
Kas sa leidsid oma kindad üles?
Vôtke mantlid ära!
Vabandage, kas te saate edasi astuda!
Kohv on valmis.
MINEVIK
eiie, üleeile, nadal tagasi, möödunud nädalal, kaks tundi tagasi, eelmisel aastal
	D <	ole/ma
	Z O C/l	tule/ma
	<	tege/ma
	z o	pida/ma
	D <	pane/ma
	Z O	näge/ma
	<	saa/ma
	z o C/l	jaa/ma
	D	
	< Z	joo/ma
	o c/l	söö/ma
	D	
	<	
	Z	r
	■O c/l	käi/a
	Q <	ôppi/da
	O c/l	vôt/ta
	D <	luge/da     ei •
	O C/1	vaada/ta
	Q <	seis/ta
	Z O c/l	ooda/ta
	D	
	<	
	Z	
	O	
	C/l Q <	
juubel		
juubeli	Z O	
juubelit	c/l Q	
	< Z	läheme    <
pulm	O en	
puhna	Q <	
pulma	Z O	
Eile ma käisin külas. Üleeile sa käisid poes. Nadal tagasi ta käis kohvikus.
vöt/ma              ma vôtan
käi/ma               ma käin
mine/ma            ma lähen
ma olen ma tulen ma teen ma pean ma panen ma näen
ma saan ma jään
ma joon ma söön
käi/nud
öppi/nud
vöt/nud
luge/nud
vaada/nud
seis/nud
ooda/nud
sünnipäevale
juubelile
soolaleivale
peole
pulma
Möödunud nädalal me käisime peol. Kaks tundi tagasi te käisite baaris. Eelmisel aastal nad käisid restoranis.
ma vöt/sin ma käi/sin ma läk/sin
ma ol/in ma tul/in ma teg/in ma pid/in ma pan/in ma näg/in
ma sa/in ma jä/in
ma jô/in ma sö/in
aga:
ta vôtt/is ta käi/s ta läk/s
ta ol/i ta tul/i ta teg/i ta pid/i ta pan/i ta näg/i
ta sa/i ta jä/i
ta jô/i
ta sö/i
olla
tulla
teha
juua
süüa
minna
näha
ei i
ei i
vötnud käinud läinud
olnud
tulnud
teinud
pidanuc
pannuc
näinud
saanud jäänud
joonud söönud
olnud
tulnud
teinud
joonu d
söönud
läinud
näinu d
käisime
siinnipäeval juubeli I soolaleival peol pulmas
96
üheksakümmend kuus
ÖO       KÄSS KARLOTTE
Kalju Kangur
Seisid keldris koorepotid, koore kallal käisid rotid.
Uhkat-tuhkat, kass Karlotte keldrisse läks püüdma rotte!
Vöttis kaasa suured kotid, et saaks neisse panna rotid.
Ah, see kaval kass Karlotte rüüdis suure hulga rotte!
Kottidesse pani rotid ja siis selga vöttis kotid.
Tuli keldrist kass Karlotte, kandis suuri rotikotte.
Auke täis aga olid kotid, plehku panid köik ta rotid.
Pane pildid öigesse järjekorda.
Leia köik sönad, mis on minevikus.
Kirjuta luuletus vihikusse, asenda minevik olevikuga
^/ô
vrem- M&,

külastama • külastada • külastab   keda?
küpsetama • küpsetada • küpsetab   mida?
leidma • leida • leiab   mida? kust?
lisama • lisada • lisab   mida? kuhu?
lööma • lüüa • lööb
maitsma • maitsta • maitseb   mida?
mötlema • mötelda = möelda • môtleb   mida?
püüdma • püüda • püüab   keda? mida?
segama • segada • segab   keda? mida?
unustama • unustada • unustab   mida? kuhu?
valama • valada • valab   mida? kuhu? varastama • varastada • varastab   mida? kust?
97
kaval
kavala
kavalat
§,  järjekord järjekorra järjekorda
> a
>
a
o
Z >
O
> a u:
o-
•z, >
üheksakümmend seitse
_.....I
r
::

''i?
1
VA ) „___,1 Šo) (gAND)------^
(ba)
^SAS
r j l.MeelameTallinnas. X 2. Minu isa öpetab mulle rootsi keelt. ~~~J' 3. Öhtul vaatab meie pere televiisorit.
4. Kersti Tänav on minu inglise keele ôpetaja.
5. Me helistame teile hommikul.
6. Helle ostab uue auto.
7. Kas sulle meeldib nende uus korter?
8. Kassid püüavad keldris hiiri.
9. Triinu paneb uue mantli selga.
Laual on kaks kruusi. Laual on palju kruuse.
11
.    L»:>>  ■■■■:  >'*  i ínay.
/I
tore
j noor liihike tark
huvitav moodne lihtne lôbus
hea soe väike suur
külm pikk kollane maitsev
paks valge mágus vana
möte mantel ploom pidu
I—' Mis need on?
f J 1. On valge, saame lehmalt, joome hommikuti.
2. On pikk, sellega vöime söita kaugele.
3. Väike loom, suur juustusöber.
4. On valged vöi pruunid, saame kanadelt.
5. On pruun, sööme iga päev.
6. Koduloom, püüab hiiri.
7. Punane magus mari, kasvab aias.
f  1. Jaan on pikem kui Ants.
f ) 2. Vormsi on väiksem kui Muhu.
3. Kurgid on odavamad kui tomatid.
4. Sulev on vanem kui Kalev.
5. Aprillis oli ilm kiilmem kui mais.
6. Pärnu maantee on laiem kui Mere puiestee.
n kui ■
98
üheksakümmend kaheksa
+ KOOK
+ SALAT
f j Mida saab nendest ainetest teha?
f j 1. kapsas, kartul, porgand, vesi, liha, sool
2. jahu, suhkur, munad, vahukoor, maasikad
3. keefir, marjad, suhkur
4. riis, sink, öun, juust, koor, sool
5. jahu, vesi, vöi, suhkur, öunad
f , Missugune toit kellelegi maitseb?
LJ
TÜU lemmiktoit on kartulisalat. Ta oskab seda ka hästi teha. Magustoitudest meeldivad talle eriti puuviljad vahukoorega. Üldse
ei meeldi Tiiule aga piimasupp. Ta ütleb, et pidi seda lasteaias iga päev sööma ja nüüd ei taha ta seda nähagi.
Piretile meeldivad supid. Tema lemmik on hapukapsasupp. Praadidest meeldib talle köige rohkem kana riisi ja värske salatiga. Mis aga Piretile üldse ei meeldi, on kala. Isegi küpsetatud kala ei maitse talle. Magusat sööb Piret peaaegu iga päev. Alati valib ta jäätise šokolaadí ja pähklitega. Mönikord vötab ka kohupiimakreemi maasikamoosiga.
Erik on suur kalasöber. Alati, kui on valida, kas liha vöi kala, vötab ta kala.
Kalaga maitseb talle hästi küpsetatud kartul, aga ilma kurgi-tomati salatita
ei ole praad nii, nagu olema peab. Suppidest valib Erik tavaliselt seenesupi.
Seda oskab köige paremini teha tema oma naine. Magustoidud jätavad
Eriku külmaks. Mitte kunagi ei söö ta kreemi ega vahukoort.
Tiiu Piret Erik mina
'JÜ
Loe veel kord läbi luuletus "Kass Karlotte" ja kirjuta seile kohta väike jutt. Kasuta lihtsaid sönu.
Mis sa arvad, mida külaiistele pakkuda?
Missugust salatit sa mötled?
Kes soovib kohvi?
Millest sa seile koogi küll tegid?
Kas sa mulle retsepti saad anda?
Kus te eile käisite?
99
üheksakümmend üheksa