raamat
raamatu
raamatut
must
musta
musta
kass
kassi
kassi
valge valge valget
koer
koera
koera
hall
haUi
halli
tool
tooli
tooli
kollane kollase kollast
sat
saia
saia
pruun
pruuni
pruuni
leib
leiva
leiba
tark
targa
tarka
poiss poisi poissi
ilus
ilusa
ilusat
tiidruk
tiidruku
tiidrukut
2 J
MITU?
at*
iiks must kass V
uks valge koer kaks valget koera
uks hall tool kolm halli tooli
uks kollane sai neli kollast saia
uks pruun leib viis pruuni leiba
uks tark poiss kuus tarka poissi
iiks ilus tiidruk seitse ilusat tiidrukut
iiks roheline vihik kaheksa rohelist vihikut
AINSUS
Nimetav kes? mis?
Omastav kelle? mille?
Osastav keda? mida?
Nim        Itaalia keel on ilus keel. Om        Mul on itaalia keele opik. Os        Ma opin itaalia keelt.
uks sinine pliiats uheksa sinist pliiatsit
iiks punane lill kumme punast lille
See tubli opilane on Tonu. Selle tubli dpilase nimi on Tonu. Kas sa tead seda tublit opilast?
16
kuusteist
AINSUSE NIMETAV
ilus túdruk 1   <j  tark poiss sinine laud
Mis värvi SEE KASS on?
AINSUSE OSASTAV
ilusat tíidrukut 2, 3, 4,... <j  tarka poissi sinist lauda
Mis värvi NEED KASSID on?
See kass on must,
aga need kassid on valged.
See koer on pruun,
ga need koerad on hallid.
See lili on punane, Qj/J  aga need lilled on kollased
See pliiats on sinine,
aga need pliiatsid on pruunid
See laud on valge,
See tool on hall,
aga need lauad on rohelised.
aga need toolid on punased.
AINSUS MITMUS AINSUS
Nim tark poiss targa+d poisi+d   ilus tudruk Om targapoisi^ Os tarka poissi
MITMUS
ilusa+d túdruku+d
ilusa tudruku y ilusat tůdrukut
Nim Mul on kodus hall kass. Hallid kassid on väga ilusad.
Om Minu halli kassi nimi on Miisu. Os Ma armastan oma haUi kassi väga.
Nim Aga mul on kodus pruun koer.     Pruunid koerad on ka väga ilusad. O m Minu pruuni koer a nimi on Muri. Os   Ma armastan oma pruuni koera väga.
17
seitseteist
o roheline
> rohelise S rohelist
O*
z
|2j vihik
vihiku
^ vihikut o
C/3
S1 sinine
> sinise g, sinist z
o pliiats
o> pliiatsi pliiatsit
punane punase o« punast
lili UUe lilie
keel keele g' keelt
opik ôpiku ôpikut
tuhli tuhli tublit
or ôpilane
> ôpilase S opilast
z
o varv
o värvi
> i>ära i—i
W3
^ laua
z >
o mmz
C/3
g n zrne
kodu
> a
2 _
J
vend
venna
venda
öde
öe
öde
maa maa maad
j'drv
jdrve
jdrve
öpetaja öpetaja öpetajat
armastus
armastuse
armastust
hommik
hommiku
hommikut
pdev
pdeva
pdeva
öhtu Öhtu öhtut
öö öö ööd
töö töö tööd
ema ema ema
vari
varju
varju
pikk pika pikka
väike
väikese
väikest
jalg jala jalga
p
< z o
C/1
D
< Z O
Cfi
D
< Z O
C/} P
<
Z
o
CD
D
< Z O cr>
D
<d z o
CD
Q
<J
O
C/l
Q
<
O cn
Q
<C
z; o
CD
D
< Z O
C/l
D
<
O O
CD
D
<
O
C/)
Q
<
O
C/1
Q
<
O en
Q
<
O cn
Q
<
2
O tn
Q
< 2 O
C/1
D
< 2 O
oo
o Tut, mitu öde-venda sul on?
• Mul on kaks venda.
1  o Kus sinu vennad elavad?
• Viljandimaal Vörtsjärve ääres.
KELLE + L? —- KELLEL ON?
Minul (mul) on kaks venda. Šinul (sul) on kolm öde. Temal (tal) on neli koera. Meil on viis kassi. Teil on kuus öpilast. Nendel (neil) on seitse öpetajat.
o Mis värv sulle meeldib? • Kollane. Aga sulle? o Mulle meeldib roheline. See on minu lemmikvärv.
MINU + L —- MINUL ON
Minul ei ole venda. Šinul ei ole ode. Temal ei ole ode ega venda. Meil ei ole koera. Teil ei ole kassi. Nendel pole koera ega kassi.
oo 2
[w] 3
o Mis värvi lilled sulle meeldivad? • Minu lemmiklilled on valged. o Aga mulle meeldivad punased. Punane on armastuse varv.
KELLE + LE?—- KELLELE MEELDIB?
Minule (mulle) meeldib hommik. Sinule (sulle) meeldib päev. Temale (talie) meeldib öhtu.
OO
Kas sulle meeldib see värv?
* Jaa, meeldib kuli.
* Jaa, väga.
* Jaa, see on minu lemmikvärv.
* Jaa, pole viga.
VARI
Hando Runnel
MINU + LE —MINULE MEELDIB
Meile meeldib öö. Teile meeldib töö. Nendele (neile) meeldib öötöö.
* Mitte eriti.
* Eriti ei meeldi.
* Ei meeldi.
* Ei, see värv mulle kuli ei meeldi.
Ema, vaata, minul on vari! Minul on vari! Vaata kui pikk! Ema, vaata, minul on vari! Niiúd on väike ja núúd on pikk!
Ema, vaata, minul on vari, mina seisan ta jalgade peal! Ema, ema, see on MINU vari, ara SIN A konni ta peal!
Loe!
Kirjuta!
Vaata!
Ära loe! Ära kirjuta! Ära vaata!
Lugege!
Kirjutage!
Vaadake!
Arge lugege! Arge kirjutage! Arge vaadake!
meeldima • meeldida • meeldib kellele? seisma • seista • seisab kus?
18
kaheksateist
1. Erna öpeta........mulle oma emakeelt. 2. Kas te räägi.........prantsuse keelt?
3. Me ela........Mustamäel. 4. Poisid loe........raamatut. 5. Kas sa tea........, kelle
vihik see on? 6. Mulle meeldi..........valged kassid. 7. Me ole........head öpilased.
8. Tut öpi.......Saksamaal. 9. Meile meeldi..........see raamat väga.
r i 1.......................elavad Prantsusmaal.
y^ 2...................................... elavad Lätis.
3..................................elavad Leedus.
4...................................elavad Norras.
5............................ elavad Inglismaal.
6.................................elavad Soomes.
7...............................elavad Itaalias.
8................................elavad Taanis.
9.............................elavad Kreekas.
10.............................elavad Ungaris.
11................................elavad Poolas.
12...............................elavad Rootsis.
L N
I A N
T O L
M
u D o v
E
K       S E
1. Mul on kolm öde. Mis......................nimed on? 2. Mulle meeldib kollane.
Mis on........................lemmikvärv? 3. Mai öpib Tallinnas, aga........................
vend öpib Tartus. 4. Vabandage, kuidas..........................nimi on? 5. Maria ja
Hans on sakslased...........................elavad Bonnis.
t—1 1. See on minu raamat. _jj 2. See on sinu sai.
3. See on tema koer.
4. See on meie öpetaja.
5. See on teie vihik.
6. See on nende öde.
Kas sul öde vöi venda on? Mitu öde ja venda sul on? Kas see värv meeldib sulle? Mis värv sulle meeldib? Mis on sinu lemmikvärv? Kes on sinu eesti keele öpetaja?
19
üheksateist
► mitu?    how many!'
► Kui palju?    How many?
► null : nullid zero
► iiks : iihed one
► kaks:kahed two
► kolm : kolmed three
► neli : neljad four
► viis : viied five
► kuus : kuued six
► seitse : seitsmed seven
► kaheksa :kaheksad
eight
► uheksa : iiheksad
nine
► kiimme : kumned
ten
► pluss : plussid plus
► miinus : miinused
minus
► arvutama - arvutan -arvuta! - arvutage!
to count, to calculate
► telefon : telefonid telephone
► number: numbrid number
► telefoni/number: -/numbrid telephone number
► kood : koodid code
o	null	ARVUTA! j
1	iiks	
2	kaks	1+2 = 3
3	kolm	iiks pluss kaks on kolm
A	neli	3+4 = 7 4+5 = 9
5	viis	8 + 2 = 1 O
6	kuus	
7	seitse	2-1 = 1
8	kaheksa	kaks miinus iiks on iiks
9 10	uheksa kiimme	4-2=2 1 O - 7 = 3
MIS SU TELEFON I NUMBER ON?
Jiiri, mis su telefoninumber on? 645 9207.
Ja mis Eesti kood on?
372. Aga sinu telefoninumber?
44 087 0010 0222
Kas Inglismaa kood on 44?
Jaa, 44.
Mis su telefoninumber on?
►► Telephone numbers are usually written and read in groups. For 7-digit numbers the numbers are split into 3+4, but each number is usually read separately, e.g. six-four-five, nine-two-zero-seven. Country codes are sometimes read separately, e.g. 3-5-8 (kolm-viis-kaheksa), sometimes together, e.g. 44 {nelikiimmend neli)