Minevik ja tulevik Henno Käo Tulevik on see, mis tuleb, minevik on läinud, ega tulevikku ole mitte keegi näinud. Minevik läks minema, ei ütelnud head aega, temal pole harilikult viisakusteks aega. Viisakus ei ole vist ka tuleviku komme, tere ütlemata kohal on ta juba homme. harilikult = tavaliselt komme = traditsioon Mille poolest on minevik ja tulevik sarnased? 4. Kas sina eiad minevikus, olevikus vöi tulevikus? Pöhjenda. °, o t tu o hat" t i/ötr>»' rt-PO: et* rD oT T3 po CD p CO Crq po rt> po < po TT B> 3 po: o PO o 3 PO p ri £ $1 TO* 0 01 po oT > Crq po po: po: TO 3 0) p 3. OD < Ol po <" Oi g o p- =r Crq PO M» p- p ej- 3 fD rt- po c El > > o o > 3 210 ja kondis lihtsalt minema. Láksja heitis pikali, ilma uhtki hinnangut voi soovitust andmata. Luuletaja kurvastas selle úle vaikselt, eriti kuna tal polnud kedagi teist, kellele oma luuletusi náidata. Oieti ei soandanudki ta seda teha, kuna need read olid súndinud nii salajasest sugavusest, et neid vodra pilgu alia anda tundus mitte iiksnes ebamugav, vaid suisa sundmatu. Ka tundus talle, et kui keegi peaks suhtuma terna luuletustesse úleolevalt voi pilklikult, murraks see ta súdame - oieti olidki need tekstid ju iiksnes terna súdamekone, sisimas toimuva náhta-vakssaamine. Monel uduhámaral ohtul tundus talle, et neisse oli kátketud kogu koiksuse saladus, monel kirkal keskpáevatunnil aga tajus ta neid naeru-váárselt abitute katsetena sonastada seda, millele sonu óigupoolest ei leidu. Ühel päeval istus luuletaja jalle körgel merekaldal, selg vastu männitüve, ja laskis pilgul üle maasti-ku uidata. Ta ei väsinud imetlemast mere värvivar-jundite küllust, vagusate lainete rullumist ja too-nide mahedaid üleminekuid. Korraga langes ta pilk koerale, kes lamas tema körval asendis, mis mee- nutas täpselt hieroglüüfl: meri. Kui koer ohkas ja end pööras, käppi välja sirutades, märkas luuletaja üllatusega, et nüüd sarnanes ta taevast tähistava kirjamärgiga. Tohoh, mötles luuletaja, vöib-olla on ta kogu oma elu luuletanud ja tahtnud minuga oma sisesönu jagada, mina aga olen need märkamata jätnud? 211 Luuletaja tundis end monevórra súúdlasena ning asus asja kohe parandama. Ta jálgis núúd koera hoopis teisest, voiks óelda kollegiaalsest vaatepunktist ja márkis úles kóik asendid, mis talle mónd kirjamárki meenutasid. Kui ta neid paberil vaatles, tundus, et seal peaks leiduma mingi loogika - ning ta asus innu-kalt kirjutama tekste, mis neis márkides sisalduva, esialgu veel monevórra moistatusliku sonumi avaks. Seiline ühistöö liitis luuletaja ja koera veel rohkem ühte; vöiks öelda, et nüüd tuksusid nende südamed lausa ühes rütmis. Seda möistagi kujundlikult, sest nii nagu erines nende kehatemperatuur, nii ka pulss; ometi tundus luuletajale, et mitte ainult tema ei möista koera paremini kui enne; ka koer on hakanud temast üha sügavamalt aru saama. Kui lehekúlgi oli kogunenud juba paras peotáis, luges luuletaja kirjapandu úle ja pidi tunnistama, et te-gelikult meeldisid talie koera luuletused márksa roh-kem kui ta enda omad. Vahemasti ei áratanud nad temas vastuolulisi tundeid ega piinlikkust; vastupidi, nad konelesid vága lihtsate sonadega elulistest as-jadest - vabadusjoovastusest ja kiresoostust jánese jálil iile nolvade kihutades, lopmatuist lohnadest, magusast puhkusest, nina sabal, nimetust igatsusest táiskuuvalgel, piiritust armastusest ja truudusest. Ta muutis veel uht ja teist, silus ja kohendas, et sonum selgemini párale jouaks - ja tundis siis, et aeg on oma parima sobra eneseavaldused maailmale náhtavaks teha. Járgmisel hommikul vottiski luuletaja esimest korda elus jalge alia tee lahimasse kirjastusse, koer truult kannul. Toimetaja kergitas korraks kulmu neid náhes, heitis pilgu kásikirjale, mille luuletaja siidame poksudes pidulikult ta lauale pani ja viipas siis sohva poole. Niipea kui luuletaja istet oli votnud, huppas tenia korvale ka koer ning keris end voimalikult váikseks tehes kápad enese alia. Luuletaja vaikis viisakalt. Tahtmata toimetajat lugemisel segada, ei juhtinud ta táhelepanu kirjamárgile, mida koera asend hetkel J meenutas. „Pole sugugi paha," tostis toimetaja silmad. „Aval-j damine voiks kone alia tulla kiill. Aga miks selline totakas pealkiri: „Koera laulud"?" „Selleparast," kostis luuletaja, kellele tundus niiiid, i et ta suda taob otse korvulukustavalt, „et nende luu- letuste autor on minu koer. Mina úksnes panin need kirja. Tolkijana voi nii." Selle peale tousis koer soh-val sfinksiasendisse, pea váárikalt piisti. Toimetaja náole ilmus kriiptiline ilme, mida monigi oleks kergesti voinud tolkida, mitte aga luuletaja, kes liikus inimeste hulgas harva ja oli kirjastuses iildse esimest korda. „Voi nonda, voi nonda..." umi-ses ta ja trummeldas noutult sormedega lauale. Vaa-dates kentsakat paari, kes pidulikult tema vastas is-tus ja vastust ootas, pahvatas ta aga korraga naer-ma. „Tohin ma teist pilti teha?" kiisis ta ja vastust oieti ára ootamata haaras sahtlist aparaadi. „Midagi jaburamat pole ma pikka aega kuulnud, aga mi-nugipoolest; pole voimatu, et see miiub paris hasti." Ta kirjutas kiiresti ja hoogsalt midagi valmis blan-ketile ja lukkas selle siis luuletaja poole. „Pange siia oma allkiri ja kontakt, teatame, kui raamat on valmis." Kirjastuse uksest valjudes tundus luuletajale valgus pimestavalt heledana. Ta pea kais ringi ja jalad notkusid; kiillap pidi tegu olema paikesepistega. „Nuiid oleme sinuga varjust valja tulnud," lausus ta lootsutavale koerale ja otsis pilguga mond pinki, ku-hu maha istuda. Laheduses varikatusega kortsi nahes suundusid nad sinna ja luuletaja palus klaasi vett. Koigepealt pak-kus ta koerale, siis joi ise. Kortsimees, kes polnud veel joudnud kiisima hakata, kas koeralegi vett tuua, kiisis imestusega, miks. „Selleparast, et tema koon ei ulatu klaasipohja," vastas luuletaja. ,Ja ka sel-leparast, et tana on tema suurpaev - tema raamat laks triikki." Kortsimehe naole ilmus kriiptiline ilme, mis ei erinenud palju toimetaja omast. Et luuletaja hakkas juba aimama, millele see viitab, otsustas ta jutustada asjasest kohtumisest. Kortsmik raputas uskumatuses pead. „Poleks kunagi arvanud! See on nii karm toimetaja, et tema ees va-risevad koik autorid. Paljud on oma tagasiliikatud kasikirju siinsamas meeleheites puruks rebinud ja ehk just tanu neile on mu veinikelder aeg-ajalt vaat et tilgatumaks joodud. Ja ta isegi ei noudnud millegi iimbertegemist?" Luuletaja raputas pead. „Seda tuleb kiill tahistada," hiiiiatas kortsmik. „Mida tohin pakkuda?" Luuletaja naeratas nukralt ja lausus: „Tellimiseks mul raha pole; teiega konelda oli aga va-ga varskendav." Kortsmik, kellele hakkas koitma hea voimalus, pakkus aga kiiresti valja: „Toit ja jook on molemale moistagi maja poolt. Vastutasuks paluksin ainult, et igal laupaeva ohtul raagiksite sama loo ja loeksite oma imeparaselt andeka koera luuletusi kiilalistele ette. Kas see sobib?" Luuletaja vaatas korraks koera poole ja vastas: „Oleme nous." Niiiid laskusid nad kahekesi igal nadalalopul ma-gikiilast alia linna, et kortsis tekste ette lugeda. Kummaline kiill, aga luuletaja koera kuulsus iiha kas-vas; varsti soideti kaugemaltki kokku, et oma silmaga seda imelooma naha. Kui raamat lopuks triikist tuli, kogunes autogrammitahtjaist pikk vonklev saba; leh-tedes ilmusid kriitikute iillatunud iilistused ja kumu neljajalgsest poeedist levis kaugele tile riigipiiride. Voiks arvata, et luuletaja hing hoiskas. Paraku olid asjalood otse vastupidi. Koera silmad iitlesid talle, et koosolemise aeg pole enam pikk. Ja toepoolest, kuidas luuletaja ka ei tor-kunud seda endale tunnistamast, kutsikamange ei manginud koer enam ammu ja ka liikumine nais talle monevorra raskusi tekitavat. Nii kondisid nad kahekesi vahemaid, mis enne laksid kui lennates, aasta-aastalt iiha aeglasemalt - kuni iihel paeval Ileitis koer poolel teel linna maha ega tousnud enam. Luuletaja vottis ta siille ning aeglaselt, koera raskuse all vankudes, kandis ta koju tagasi. Sel 661 poles kiiii-nal hommikuni ja hetkekski ei lasknud sober sopra silmist. Hommikuhahetuses aga oli iiks hing kehast markamatult lahkunudja teine ei teadnud, mida oma leinas teha. Peale selle, et kaevata haud korgele mere-kaldale mannipuu alia ja surnukeha sinna sangitada. Paevast paeva istus luuletaja niiiid iiksi tiihjal kal-dal, pilk kauguses, voi toimetas vaikides toas. Korts-mik aga pidi meeleharmiga todema, et niiiid, kus luulelugemised olid lakanud, eksis kiilalisi iile tema lave sama harva kui ennegi. Aegamisi hakkas ele-vus „Koera laulude" iimber hajuma ja oige pea pida-sid need, kes tekste veel peast maletasid, neid juba rahvaluuleks. Kiill aga v5eti ikka sagedamini toi-metajaga iihendust nende tolkimise ja paljudes keel-tes valjaandmise asjus. Et luuletaja enam iildse linnas ei kainud, otsustas toimetaja ise tema juurde soita, et saada kinnitust mitmele uuele tolkelepingule, mis kirjastusele tublit tulu tootasid. Uksele koputamisele keegi ei vastanud; linki vajutades selgus, et uks oli lahti. Luuletaja lamas kirjamargi sarnases asendis oma asemel; selle avastamiseks polnud toimetajal kiill pilku. Tema tahelepanu koitis hoopis korralikult kokku pandud kasikiri laual, pealkirjaks „Laulud koerale". Kipakal toolil istet vottes lappas ta selle silmapilkselt labi, jai siis vaga vaikseks ja ehk esimest korda elus parast varast lapsepolve veeres ta posele pisar. Ullatunult ja endamisi onne tanades, et oli toas iiksi - see 218 tahendab, koos luuletajaga, kes enam ei hinganud -, piihkis ta selle ara ja asus kohe asju korraldama. VIIULILUGU 219 Nii saigi luuletaja koigi austusavalduste saatel mae-tud korgele kaldale kovera manni alia, haual ei nime ega muud marki kui uksnes sfmksiasendis puhkav kivist koer vaatega tile mere - just nii, nagu soovis kogu „Laulud koerale" viimane luuletus. Kes aga kirjastuse lahedusse kortsi satub, voib seinal margata naiivse pintsliga maalitud pilti kohalikust vaatamisvaarsusest. Kortsmik annab meelsasti ju-hatust, kuidas leida tee vaikusepaika ning jutustab oma versiooni sellest, kuidas siindis harvaesinev uksteisemoistmine. Kaht luulekogu saab sealt osta kirjastuse hinnaga. i J—y las kord viiulimeister, kes valmistas viiuleid viisil, nagu mangiks iilevaimat muusikat. Suurima hoolega valis ta oiget puud ja kuulatas keeli, tegi kindlaks kola puhtuse ja viiuli vastupidavuse ning poogna sobivuse ja tundis eksimatult ara isegi selle erilise hinge, mis elab iga muusikariista sees ja annab temast siindivatele helidele ainukordsuse. i Meistri kogemus kasvas iga pilliga ja iiha suurenes tema soov aina katsetades luua selline viiul, mille t kola inimese hinge seniolematult puudutaks, seda puhastaks ja iilendaks. See pidi olema volupill, mis koik kuuljad terveks raviks igapaevatuhmusest, mis i