4.
Endistel aegadel olevat olnud täiesti loomulik, et laps juba maast madalast ussisönad selgeks saab. Eks oli tollalgi osava-maid ussisönade meistreid ning ka neid, kes seile keele köiki varjatud peensusi ei möistnud - aga oma igapäevase eluga tulid toime nemadki. Köik inimesed oskasid ussisönu, mida päris ammustel päevadel olid meie esivanematele öpetanud muistsed ussikuningad.
Minu sündimise ajaks oli köik muutunud. Vanemad inimesed veel mingil määral ussisönu kasutasid, aga töelisi tarku oli nende seas väga vähe; noorem sugupölv aga ei viitsinud raske keelega enam üldse vaeva näha. Ussisönad pole lihtsad, inimkörv suudab vaevu tabada köiki neid juuspeeni erinevusi, mis lahutavad ühte sisinat teisest, andes lausutule sootuks teise motte. Samuti on ini-mese keel esialgu vöimatult kohmakas ja paindumatu ning köik susinad kölavad algaja suus üsna sarnaselt. Ussisönade öppimist tuleb alustada just nimelt keelele möeldud harjutustest - seile liha-seid tuleb treenida päevast päeva, et keel muutuks sama vilkaks ning osavaks kui maol. See on esiotsa kaunikesti tüütu ja seetöttu pole imestada, et paljud metsaelanikud pidasid säärast pingutust paljuks ning eelistasid kolida külla, kus oli palju huvitavam ning ei vajatud ussikeelt.
Tegelikult polnud enam öigeid öpetajaidki. Ussisönadest vöördumine oli alanud juba mitu pölvkonda tagasi ja ka meie vanemad suutsid köigist ussisönadest kasutada vaid möningaid levinumaid ja lihtsamaid, näiteks see söna, mis kutsub sinu juurde pödra vöi hirve, et sa saaksid tal köri läbi löigata, vöi siis söna raevunud hundi rahustamiseks, samuti tavaline loba ilmast ja muust säärasest, mida sobis ajada möödaroomavate rästiku-
lega. Vagevaimaid sonu polnud juba ammu tarvis lainud, sest koige voimsamate sonade sisistamiseks - et neist ka mingi tulu siinniks - laks iihekorraga tarvis mitu tuhat meest, keda metsas juba ammu leida polnud. Nii olidki paljud ussisonad unustuse liolma vajunud ja viimasel ajal ei vaevutud enam neid koige liht-samaidki selgeks oppima, sest nagu oeldud, kergesti nad meelde ei jaanud - ning milleks ikka vaeva naha, kui voib adra taga kaia I a muskleid punnitada.
Niisiis olin mina pans erakordses olukorras, sest onu Vootele moistis koiki ussisonu - kahtlemata ainsa inimesena metsas. Ainult tema kaest oli mul veel voimalik oppida selle keele koiki peensusi. Ja onu Vootele oli halastamatu opetaja. Minu muidu nii lahke onu muutus korraga kivikovaks, kui asi puu-dutas ussisonade oppetunde. "Need lihtsalt tuleb ara oppida!" leatas ta luhidalt ning sundis mind ikka ja jalle kordama koige kcerukamaid sisinaid, nii et mu keel valutas ohtuti, nagu oleks keegi seda paev otsa vaananud. Kui siis tuli veel ema oma podra-kintsudega, raputasin ma ehmunult pead - iiksnes kujutlus, et mu vaene keel peab koigile paevastele vintsutustele lisaks ka maluma ja neelama, taitis mu suu jubeda valuga. Ema oli meeleheitel ja palus onu Vootelet, et ta mind vahem kurnaks ning opetaks esialgu iiksnes koige kergemaid sisinaid, kuid onu Vootele polnud nous.
"Ei, Linda," titles ta mu emale. "Ma opetan Leemetile ussi-•■onad nii selgeks, et ta ise ka enam aru ei saa, kas on inimene voi uss. Praegu tunnen iiksnes mina seda keelt nii, nagu meie i ahvas seda aegade hamarusest saadik on tundnud ja tundma l>cab, ning kui mina ukskord suren, siis on Leemet see, kes ussi-■.onadel pariselt ununeda ei lase. Ehk onnestub temalgi endale l.ueltulija valja koolitada, naiteks oma pojast, ja nii ei sure see keel ehkloplikult valja."
"Oh, sa oled kangekaelne ja kuri nagu meie isa!" ohkas ema ja tegi mu vaevatud keelele kummelikompressi.
"Kas vanaisa oli siis kuri?" momisesin mina, kompress ham-maste vahel.
28
ANDRUS HIVIRÄHM
M66S, USS TCADIS USSISÖNU
29
"Hirmus kuri," vastas ema. "Muidugi mitte meie vastu, meid ta armastas. Vahemalt nii on mul meeles, ehkki tema surmast on juba palju aastaid moodas ja mina olin tookord alles vaike plika."
"Miks ta siis ara suri?" parisin mina edasi. Ma ei olnud varem oma vanaisast kunagi midagi kuulnud ja tulin alles praegu iilla-tavale jareldusele, et otse loomulikult ei saanud minu isa ja ema siia ilma taevast kukkuda, ka neil pidid olema vanemad. Ainult et miks neist kunagi ei raagitud?
"Raudmehed tapsid ta," titles ema ja onu Vootele lisas:
"Mitte ei tapnud, vaid uputasid. Raiusid tal jalad otsast ning viskasid merre."
"Aga teine vanaisa?" noudsin mina. "Mul peab ju kaks vanaisa olema!"
"Raudmehed tapsid ka tema," titles onu Vootele. "See oli tihes suures lahingus, mis peeti ammu enne sinu siindi. Meie mehed laksid vapralt raudmeestega voitlema, kuid loodi pihuks ja por-muks. Nende moogad olid liiga luhikesed ning odad liiga norgad. Aga see ei oleks muidugi mitte midagi lugenud, sest meie rahva relvadeks pole kunagi olnud moogad ega odad, vaid hoopis Pohja Konn. Kui meil oleks onnestunud Pohja Konn aratada, oleks ta raudmehed uhe hetkega alia neelanud. Aga meid oli liiga vahe, paljud olid juba kiilasse elama asunud ega tulnud appi, kui neid paluti. Ja isegi kui nad oleksid tulnud, poleks neist abi olnud, sest nad ei maletanud enam ussisonu, aga Pohja Konn touseb iiles vaid siis, kui teda kutsuvad tuhanded. Nii ei jaanud meie meestel muud iile kui katsuda voidelda raudmeeste vastu nende endi relvadega, aga see on alati lootusetu ettevotmine. Voorad asjad ei too kellelegi onne ega edu. Mehed loodi surnuks ja nende naised, teiste seas ka sinu molemad vanaemad, kasvatasid oma lapsed iiles ja surid siis kurvastusest."
"Meie isa muidugi lahingus maha ei loodud," tapsustas ema. "Temale ei julgenud keegi lahedale minna, sest tal olid mtirgi-hambad."
"Kuidas - miirgihambad?"
"Nagu rastikul," seletas onu Vootele. "Meie muistsetel esi-vanematel olid koigil murgihambad, kuid nii nagu aja jooksul unustati ussikeel, nii kadusid ka miirgised kihvad. Viimase saja aasta jooksul on neid vaga harva ette tulnud ja praegu ei tea ma kedagi, kes neid kannaks, aga meie isal olid murgihambad olemas ja ta salvas oma vaenlasi armutult. Raudmehed kartsid teda pooraselt ja pogenesid kahte lehte, kui isa nende poole oma kihvu valgutas."
"Kuidas ta siis katte saadi?"
"Nad toid kiviheitemasina," ohkas ema, "ja hakkasid tema suunas kive lennutama. Viimaks saidki nad isale pihta ja loid ta uimaseks. Siis sidusid raudmehed ta roomuhoisete saatel kinni, raiusid jalad maha ja heitsid ta merre."
"Raudmehed vihkasid ja kartsid sinu vanaisa poorasel kombel," iitles onu. "Ta oli toesti metsiku iseloomuga ja temas voolas meie esivanemate tuline veri. Kui me koik oleksime saarasteks jaanud, ei oleks raudmehed ilmapealgi suutnud meie maale pesa ehi-tada - neile oleks korri karatud ja nad kontideni paljaks naritud! Aga paraku inimesed ja rahvad manduvad. Kaovad hambad, unustatakse keel - ning lopuks ktitirutatakse vaguralt pollul ja loigatakse sirbiga korsi."
Onu Vootele siilitas ja pornitses enda ette porandale nii jubeda naoga, et ma motlesin - kange vanaisa julm veri pole ka tema pojas sootuks kaotsi lainud.
"Isa moirgas veel laineteski nii hirmsa haalega, et raudmehed pogenesid oma lossi ja sulgesid koik aknaluugid," lopetas ema selle kurva loo. "Sellest on nuiid juba oma kolmkiimmend aastat moodas."
"Kas voi ainult selleparast peadki sa ussisonad selgeks oppima," iitles onu. "Oma vageva vanaisa malestuseks. Kihvu ma sulle suhu istutada ei saa, aga painduva keele kiill. Siilita niiiid see ploga suust valja ja hakkame uuesti pihta."
"Las ta ometi natuke puhkab veel!" anus ema.
"Ei ole midagi," iitlesin mina, piiiides vaprat nagu teha. "Ega mu keel enam nii hirmsasti valutagi. Ma voin oppida kiill."
JO
ANDRUS UIVIRAHU
Mees, nes teadis issisonu
31