5. NOVEMBER
Hommikul selgus, et tuul oli 66 jooksul palju paha teinud, murd-nud hulgaliselt oksi ning langetanud moned puudki. Tuulele oli lisandunud lorts ja maad kattis vedel loga, mida sadas aina juurde.
Keset seda roppust lahenes kiilale keegi mees. Ta tuli jala, pikk kasukas seljas ning veidra moega miitsilott peas, hoidis kiiiiru, et silmi onus lendleva lobjaka eest kaitsta, ning urises tasakesi, kui tuul talle mone suurema lortsilaraka krae vahele sokutada oskas. Lopuks ei pidanud ta enam vastu, keeras esimese ettejuhtuva maja poole ja koppis uksele.
„Kes see seal kolistab?" kostis seest. „Tont voi ristiinime-
ne?
„Inimene ikka, ja risti kah kui tarvis!" vastas vooras ja astus sisse. Rehepapp, kelle maja juurde teekaija sattunud oli, tuli talle vastu ning tunnistas kulalist.
„Heh, see ju Muna Ott!" hiiiidis ta siis. „Kust sina siis tuled! Koik arvasid, et hundid on su nahka pistnud voi kollid ara ka-gistanud! Sellest ju oma kiimme aastat, kui pole sind nahtud! Oled muutunud, aga ikka ara tundsin su!"
„Ah nae, voi Rehe-Sander!" imestas vooras. „Vaata siis! Valjas on nii hull ilm, ma ei saanud arugi, et olen juba sinu eluasemeni joudnud. Tere siis! Kiimme aastat on moodas jah sest ajast, kui ma sind viimati nagin. Kuidas mu ema ja naine elavad?"
,Jah, Ott, ei ela nad sugugi," kostis rehepapp. „Vikatimees viis molemad juba viie aasta eest, puhaku nad rahus. Uldse on lood nii, et... Pole su popsikohastki enam midagi jarel. Maja on polenud ja maa, nii paljukest kui sul seda oligi, teiste vahel ara jagatud. Kiimme aastat on pikk aeg."
Muna Ott istus veidi aega vaikselt ja justkui malus midagi, liigutades aeglaselt oma louaparasid. Rehepapp ei hakanud teda
eksitama, eks motlemisainet oli Otil ju kiillaga. Selle asemel andis ta oma kratile marku, et see kulalist voorustaks. Joosep astuski Iigi ja pakkus kiilalisele viina. Ott vottis karaka vastu ja joi ara.
„Aituma," lausus ta. „Et siis nii on lood. Noh, eks ma midagi saarast kartsingi. Kiimme aastat on toesti pikk aeg, nagu sa iitlesid, aga et ka mu naine... Nojah, mis parata. Maast sitast mul kahju polegi, see ei kolvanudki muuks kui virelemiseks, mitte pollumaa, vaid mingi raba! Nojaa... Eks mul tule siis miskit valja nuputada."
„Selles ma ei kahtle, sina juba hatta ei jaa!" sonas rehepapp. „Aga raagi niiiid ikka koigepealt, kus sa need kiimme aastat olid! Minu maletamist mooda jaid sa kadunuks parast kiltri tiitre varrusid - hakkasid juua tais peaga kodu minema, aga kohale ei joudnudki."
„Taitsa oige!" noustus Muna Ott. „Ma olin nii pump kui pump ja muudkui tuikusin mooda metsa ning lougasin laulda. Ja mingil hetkel vaatasin, et mis jama see on - kodu ei motlegi paistma hakata! No ma olin kuraasi tais ega hoolinud sellest, laksin aga muudkui edasi ja edasi, aga ei midagi, mets iimber-ringi aina vooram. Siis hakkas varske ohk mojuma ning ma muutusin kainemaks, istusin kannu otsa ja pidasin aru, et mida edasi teha. Ooseks metsa jaada ei tahtnud kuidagi, kes teab, mis seal koik sel ajal liikvel on, aga ega mul eriti mingit muud voi-malust ei olnud kah. Istusin seal ja kirusin ennast, kui korraga laksid poosad kahte lehte laiali ja tuli Vanapagan."
„Ahaa!" titles rehepapp. „Tema ise! No ja mis siis sai?"
„Mul oli kangesti hea meel, sest Vanapaganat olin ma mitu korda petnud ja igatpidi liipsnud, motlesin, et kiill vana mulle kodutee katte naitab, kui ma talle midagi oige head luban, parast aga lakkugu panni! Ja hakkasin kohe teda meelitama ja raakisin, et kui ta mind koju juhatab, siis annan ma talle imemiitsi, mida tuul iialgi peast ara viia ei saa ning mille alt tema sarved uldse
30
31
valja ei paista, nii et ta voib kaia kus tahab, ilma et inimesed teda ara tunneksid."
„Mis miits see siis selline on?" kiisis rehepapp.
„Ah, polegi sellist miitsi! Mul oli plaan Vanapaganale kodus lihtsalt kirves pahe liiiia ja oelda: kanna terviseks, vana semu!" seletas Ott ja naeris ise. „Vanapagan oli sellest miitsist kangesti huvitatud ja tahtiski mind juba koduteele juhtima hakata, aga ikka nagu kohkles ja siigas end siit ja sealt ja lopuks kiisis: „Kuu-le, Muna-Ott, ma voin su koju juhatada kiill, aga kas sa parem ei tahaks tulla minu juurde sulaseks? Mul oleks iihte abimeest hadasti vaja!" Ja mina motlesin - noh, ega ma paris kaine ju veel polnud kah -, et miks mitte, kain korra ara, kes teab, mis head-paremat sealt porgust pihta panna annab, eks koju moisa orjama jouab minna alati. Ja loimegi kaed."
„See on viiga huvitav lugu!" kiitis rehepapp. „Mis edasi sai?
„Esiotsa oli mul plaan porgus lihtsalt korraks ara kaia, vaa-data, ehk siinnib miskit kotti toppida, ja siis putket teha," seletas Ott. „Aga nae - kiimme aastat kulus, enne kui tulema sain. Ja mitte selleparast, nagu oleks Vanatuhi mind vangis hoidnud - ei, lihtsalt nii hea elu oli seal! Millised portsud! Ja soodi viis korda piievas! Tood polnud oieti mingit, hoia ainult tuld katelde all."
„Mis katlad need olid?"
„Samad katlad, kus patuseid keedeti. See oli hea amet! Eks ma, kui juba kraani juures olin, vaatasin ka, kellele suurema tule alia teen ja kellel ajan vee ainult leigeks. Kes oli sihuke lahkem ja heldem, see ujus umbes nagu vannis, aga kes oli ihne ja kelle niigu mulle ei meeldinud, sellele tegin ikka kohe hernesuppi, nii et varbad lohki loid! Ja Vanapagan oli minuga vaga rahul, iitles, et nii tublit sulast pole tal veel olnudki, et muidu ikka kipuvad tema sulased katlarahvaga mesti looma ja aitavad koguni mone patuse potist valja ennast jahutama,
32
mis on aga rangelt keelatud! Mina iitlesin, et mul pole pohjust kedagi aidata, sest uhtegi omakandimeest ju kateldes ei ole ja teistega pole mul asja."
„Miks sa siis sealt ara tulid, kui Vanapoiss sinuga nii pari oli?"
,Jah, vaata, sellega on sihuke lugu, et ma laksin lodevaks ja jain vargusega vahele," seletas Ott. „Eks ma kandsin kogu aeg tasapisi head-paremat korvale ja matsin kindlatesse peidupai-kadesse maha, kust keegi enam iial midagi iiles ei leia. Aga siis iihel paeval olin just Vanapagana soogilauda metsa tassimas, kui vanamees mulle peale sattus. Kargas mulle kallale, ja nii ei jaanudki mul muud ule kui teenistusest lahkuda. Kahju kiill, oli alles kuldne poli!"
„Jaa, ega sa meil sellist harrapolve pidada ei saa," arvas rehepapp. „Kui kaupledki end kuhugi sulaseks, siis padade eest hoolitsemisega pole siin voimalik leivakannikat valja teenida. Meie sulastel on hoopis teised tood, nagu sa ehk maletad."
„Miks ma seda koeraelu ei maleta!" kirus Muna Ott. „Ei, talumehe juurde ma sulaseks ei lahe. Vaata, mul on parem plaan. Kas kirikuopetajaks on ikka seesama Moosel?"
„Tema ise."
„No vat, tema juurde ma lahengi. Ehk on tal tarvis kiriku-teenrit."
„Sa ju tuled just Vanakuradi teenistusest ja tahad end niiiid kirikusse kaubelda!"
No mis siis?" kehitas Ott olgu. „T66 on too ja peremees on peremees. Vanakurat kaskis kiill, jah, igal hommikul enne toole minekut risti peale sulitada..."
„Sulitasid?"
„No muidugi. Aga ega ma selleparast vahem ristiinimene pole! Ega ma pole mingi purask! Kui kirikuopetaja kasiks mul naiteks vanakuradi pildi peale sulitada - palun vaga, kohe teeks! Peaasi, et teenistus oleks hea!"
33
,Jah, see on jumala tosi!" noustus rehepapp. „Ma usun, et sa ehk saad toesti Mooseli juurde sooja koha. Raagi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha polenud ja lapsed surnud..."
„Mul lapsi polnudki."
„Mis siis, ega Moosel ei maleta! Utelda ikka voib, siis tal' hakkab sust hale. Ainult Vanakuradist ara hinga, see opetajale ei meeldiks!"
„Pead sa mind eilseks voi? Kiill ma ise tean, mis lora ma talle ajan, et ametisse saada. Hakkangi kohe minema, ilm ehk pole ka enam nii hull. Aituma karaka eest!"
„V6ta heaks!"
Ja Muna Ott asuski teele kirikuopetaja majakese poole, et leida endale Vanakuradi asemel uus isand.
Tuul oli toesti veidi jarele andnud ja lortsisadu lakanud. Rehepapp laks ka due, varsket ohku hingama. Kubjas Hans kondis mooda ja viipas kaega.
„Kuidas su kass elab?" hiiiidis rehepapp.
Kubjas kirtsutas nina ja tuli lahemale.
„Kassiga on pahasti," iitles ta. „Aidamees viskas sihukese viguri, et... Ta uputas kassi ara ja laks siis ning kandis harrale ette, et hiired olla kassi ara soonud. Utles, et mina olevat keh-va ja kohna looma toonud, aga tema teadvat sellist kassi, kelle vastu hiired iialgi ei saa, ja ta voib selle imelooma ka harrale muretseda. Ja nimetas nii hullu hinna, et mina poleks elu sees julgenud harrale sedasi valetada, aga nae, Oskar julges ja saigi raha katte!"
„Ja kust ta kassi sai?"
„Ikka sealtsamast noia juurest, kust minagi. Vaata, tema kohe oskab. Mina jaan alati motlema ja kahtlema, ja nagu habi on ka nii jubedasti varastada, ja nii kaua kuni ma kohklen, teeb aidamees puhta too ja mina vaatan lolli naoga peak," raakis Hans kurvalt. „Aga mis parata, olen juba kord selline. Ei oska elada."
34
„Noh, mis jutt see nüüd on," lohutas rehepapp. „Vaata, kui kenasti sa eelmine kord hakkama said! Sinu möte ju see kassiasi oligi!"
„Nojah, seda kiill," nöustus kubjas. „Muide, oled sa kuulnud, et selle nädala löpus söidab paruni tütar Saksamaalt siia. Jääb kuni jöuludeni."
„Vat siis! Ei tea, mis see meie jaoks peaks tähendama?"
„Jumal teab!" arvas kubjas. „Eks elame-näeme!"
Ning ta sammus edasi möisa poole.
Nöia juures ei käidud ainult kasse näppamas, sealt sai ka muud kasulikku. Nöid oli vana ja tibatilluke eit, kelle kohta räägiti, et tal kasvab taga pisike seasaba. Ta elas külast veidi eemal metsa veerel, kasvatas hirmsal hulgal kasse ning nöustas vahetevahel külarahvast nendes kunstides, mida nood veel nii hästi ei tund-nud - otsis üles kaduma läinud asju, segas mürke ning kaetas loomi ja inimesi.
Kilter oligi nüüd nöia juurde tulnud, et teada saada, kes tema elamise eelmine päev segi pööras.
„Ütle ainult selle inimese nimi!" nöudis ta süngelt. „Kaetada pole vaja, ma maksan talle ise kätte ja hoopis hullemalt!"
„Teie, möisamehed, käite viimasel ajal öite tihti minu kandis!" pobises nöid. „Alles möni päev tagasi käis siin kubjas ja varastas kassi, eile käis aidamees ja varastas jälle kassi - mis te seal möisas nende kassidega teete? Kas olete härra sahvri juba nii tühjaks teinud, et vaene mees peab löunasöögiks kasse praadima?"
„Mina ei tulnud siia kasside pärast!" vastas kilter vihaselt. „Mina ei tea kupja ja aidamehe asjadest midagi ning härra sahvris olen ma sind ennastki näinud kahe suupoolega saia ögi-mas!
„Ära siis solvu! Ma ainult pärisin!" lepitas teda nöid. „Liht-
35