Rehepapp ja vanapagan
Ukskord oli moisaharral rehepapp, kes igat pidi usin ja osav mees oli. Uhel siigisel oli aga rehepapil onnetus onnetuse peale: ikka oli vilja puudu, kui ta aidamehega arvet tegi. Vae-ne mees pidi puuduva vilja iga kord omast taskust maksma, ja viimaks ei olnud harra ka temaga enam rahul, vaid laskis rehepappi karistadagi.
Oli niiiid rehepapil jalle moisas niisugune raske paev olnud. Ohtul istus ta reheahju ees pingil ja motles oma apar-duste ule jarele. Viimaks leidis ta ometi, et ta ise suiidlane ei olnud ja hakkas siis suure haalega kurja vanduma ja pohjama.
«Mis sul viga, sober? Miks sa niimoodi kurja vannud ja mind kutsud?» kiisis keegi rehepapi selja tagant. Kiisija ei olnud keegi muu kui vanapagan ise.
«Mis mul viga? Viga on suur! Iga kord vilja puudu, kui aidamehega 6iendus,» vastas rehepapp.
«Oh ei ole viga!» vastas vanapagan. «Sah, siin on kott, pane ta teri tais ja sea rehealuse nurka piisti. Mitu korda sa pahema jala kannaga kotti puudutad, niipalju kotti vilja jaab sul mootmise juures iile. Ja selle vilja void sa ara miiua.»
Utles ja kadus kui tina tuhka.
Rehepapp ei polanud ka vanapagana nou, vaid tegi kohe esimese mootmise juures proovi. Ja ennae - kolm kotti vilja ule!
4
Nüüd oli mees alles röömus. Ta müüs iga kord ülejäägi ära, sai palju raha ja härra oli temaga ülirahul.
Aga rehepapp ei saanud vanapaganast enam lahti. Iga öhtu istus ja tembutas ta kuni kukelauluni rehes ja rehepapp ei saanud silmagi kinni. Pani rehepapp kartuleid vöi naereid ahjusuule küpsema, siis koristas vanapagan köik ära; töi rehepapp kodust liha vöi muud sööki kaasa, varastas vanapagan sellegi.
Kord rääkis rehepapp oma häda körtsis seltsimeestele ja kurtis oma rahutut elu.
Körtsi nurgas istus karutantsitaja, kes ka asjalugu kuulis.
«Mina tean abi,» ütles karutantsitaja. «Vota minu Pärt rehte kaasa ja peida ta nurka ära. Otsi siis vanatühjaga tüli ja kutsu viimaks kam appi!»
Jutt oli rehepapile meelepärast ja karutantsitaja pidi veel selsamal öhtul kam rehte talutama.
Ei kestnudki kuigi kaua, juba vanapagan jälle seal.
Rehepapp küpsetas naereid.
Vanapagan vöttis naerid ah just ja irvitas:
«Mis küps, saab mulle, mis toores, saab sulle!»
Seejuures söi ta küpsed naerid ära ja viskas toored välja.
Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tä-helegi. Viimaks läks rehepapp välja, vöttis toored naerid ja hakkas nendega vanapaganat loopima.
Vanapagan ütles:
«Ära tee, ma peksan!»
Rehepapp ei teinud kuulmagi, vaid vimtas aga vanale ikka ja jälle naeriga vastu pead, niipea kui see möne jälle ahjusuult öue viskas.
Viimaks sai vanapagana süda täis. Ta kargas rehepapi kallale.
«Pärt, appi!» karjus rehepapp.
15
Otsekohe oli Part vanapagana kallal ja kiskus ning krii-mustas vanapaganat mehemoodi. Küll kisas vanatühi:
«Tee mis sa teed ja kakle mis sa kakled, aga ära suud-silmi löhki kisu!»
Karu ei hoolinud sest midagi, vaid väntsutas tühja veel hullemini.
Viimaks ometi sai vanatühi kimbutaja käest lahti ja ka-dus maa alia kui välk.
Rehepapp tänas karutantsitajat hea nöu eest ja maksis talle mitu kotti vilja palgaks.
Aga vanapagan ei usaldanud sest ajast saadik enam rehe-pappi tülitama tulla.
Möne aja pärast hulkus vanatühi j alle möisa lähedal ja küsis möödaminnes karjalaste käest:
«Kas teie teate vöi nägite, on möisa rehepapil see must kass veel alles?»
Karjased teadsid, et rehepapil töepoolest kass oli, karu-loost aga ei teadnud nad midagi. Nad vastasid vanapaganale:
«Alles j ah! Oli teisel hiljuti veel kolm poega.»
«Kui sei nüüd pojad ka veel on, ei ma siis küll enam ku-nagi sinnapoole tohi minna! Oh kahju! Jätsin oma rahakoti reheahju peale! Kust ma seile nüüd enam kätte saan!» kahet-ses vanatühi.
Karjalapsed aga rääkisid seda rehepapile.
Rehepapp vaatas järele - ja leidis reheahju peak suure kotitäie kuldraha! Nüüd oli ta veel rikkam kui möisahärra ise.
Vanapaganaga ei olnud tal aga eluilmas enam tegemist.