Ühel hommikul märkas Herbert, et koera karv on köhu alt kollane. „Erna, appi!" hüüdis ta. „Tule vaata, mis Pontul viga on?" Ema tuli ja uuris koera köhtu.
„Eks ta on vist öues mingi sodi sees püherdanud," arvas ta. „Ära muretse, me paneme Pontu vanni ja peseme ta puhtaks."
Vannis Pontu vingus ja vehkis meeleheitlikult jalgadega, nii et küüned vastu vanni pöhja krabisesid. Erna nühkis teda nuustikuga, aga see ei aidanud - koera köht jäi ikka kollaseks.
„Küll on kövasti määrdunud," kurtis ema. „Pole midagi teha, ootame kuni see kollane värv ise maha kulub."
Aga järgmiseks hommikuks oli ka Pontu selg kollane, körvade otsas aga kasvasid lausa puna-sed karvad.
„See pole küll öige asi," ütles isa, kui oli prillid ette pannud ja sedasi tükk aega Pontut uurinud. „Viime koera arsti juurde."
„Kas ta on väga haige?" ahastas Herbert.
„Rahu!" vastas isa. „Küll arst ütleb, mis tal viga on."
Pontule pandi rihm kaela ning asuti teele.
51
Öues puhus köva tuul. Herberti silme all tuli Pontu seljast suur pah-makas kollaseid karvu lahti ning lendas kes teab kuhu.
Jsa, isa!" karjus Herbert. „Pontul lendavad karvad minema!"
„Vötame ruttu takso," kostis ehmunud isa.
Loomaarst oli paks lahke näoga mees. Ta patsutas Pontut, sasis tema karvades ja köditas koera köhu alt.
„Mis tal viga on?" küsis isa. „Kas peaks mingeid süste tege-ma?"
„Milleks süste?" imestas loomaarst. „See on loomulik asi. Sügis
ju! Sügisel loodus ikka tömbub kollaseks ja närbub. Niisugune on elu."
Ja otsekui nende sönade kinnituseks tulid loomaarsti pea küljest lahti kaks kollast ja kortsus körva ning liuglesid nukralt lauale.
Herbert ja isa viisid Pontu tagasi koju. Möne päeva pärast oli koer üleni kollase-punasekirju, justkui vahtrapuu.
„Nii ilus," arvas ema ja tegi Pontust pilti.
Aga sügis muudkui kestis ja peagi langesid Pontul köik karvad maha. Nüüd oli ta täitsa paljas ja köhn, nagu üks must puujuuri-kas.
„Ta on nagu kriipsukoer," ütles Herbert.
Pontu ise ei lasknud ennast millestki häirida, tema jooksis ikka endistviisi mööda tuba ringi ja ähkis hommikuti ukse taga, kuni ta öue pissile viidi.
Niimoodi möödus talv. Kevadel pani Herbert tähele, et Pontu mustal kerel tärkavad uued väikesed karvad. Need olid siidpehmed ja örnalt rohelised.
„Kas me teda kastma ka peame?" muretses ema, aga isa arvas, et küll koer saab ise hakkama. Nii oligi. Pontu püherdas mönuga kevadistes lompides ja roheline karv tema kehal aina kasvas.
Peale seile tekkis falle saba otsa veel ka mingi imelik, ümmargune ja roosa punn.
„Käime igaks juhuks veel üks kord arsti juures ära;" ütles isa.
Loomaarst oli väga heas tujus. Ning pole ka ime - talle olid pähe kasvanud uued, hästi suured rohelised körvad.
„Ilusat kevadet, kutsuke!" tervitas ta Pontut.
„Mis asi tal seal saba otsas on?" küsis isa.
„See on ju pung!" vastas loomaarst. „Teie koer hakkab varsti öitsema."
„Kas tal suvel marjad ka külge tulevad?" küsis Herbert maialt. „Ei," ütles loomaarst. „Ta ei ole seda töugu. Temal tulevad käbid." Ja kuna nüüd oli köik selge, läksid Herbert, isa ja Pontu koju tagasi.
5C