Excūsātiōnēs


Marcus omnia in futūrum differt (odkládá). Dīcit sē multās causās habēre, cūr discere nōn possit
(nemůže). Quae (jaké to) sunt?

1.       „Cum amīcō aegrōtō loquor.“

2.       „Vestem novam mihi emō.“

3.       „Villam nostram lavāre dēbeō.“

4.       „Caput mihi dolet.“

5.       „Fessus sum et mihi dormīre opus est.“

6.       „Vecīnam nostram cum īnfante observō.“

7.       „Pēnsum (úkol) nimis difficile est.“

8.       …


Marcus amīcō interrogantī, cūr omnia differat et nōn discat (vše odkládá a neučí se), respondet
(že)

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.       …


Quid (co) tū dīcis?